1)ISP-d pakuvad paljusid erinevaid pakette,
mille väidetavad kiirused on erinevad. Kas metoodika hindab tooteid ja nende kiirusi
eraldi?
Iga ISP võib enda pakutavate pakettide tootenimesid ja kiiruseid ise määrata.
Aruandes olevad sildid olenevad sellest, mis teavet me ISP-delt saanud oleme. Mõnel
juhul esitavad ISP-d meile teavet, mis võimaldab erinevaid pakette ja kiiruseid
eraldi hinnata. Muudel juhtudel ei ole meil tarbijatele pakutavate internetipakettide
kohta teavet, mistõttu saame esitada ainult ISP üldhinnangu, mis hõlmab kõiki
pakette.
2)Miks on usaldusnivoo 90%? Miks mitte kasutada
keskväärtust või mediaani?
Google usub kindlalt, et võrgu ühetaoline ja töökindel toimimine on kasutajatele hea
interneti kasutamiskogemuse pakkumiseks äärmiselt oluline. Seega valisime
usaldusnivoo 90%. See tähendab, et kasutaja võib eeldada võrgu hinnangule vastavat
toimimist üheksal juhul kümnest. Ehkki keskväärtus ja mediaan on kasulikud võrgu
üldise toimimise hindamiseks, ei sobi need võrgu püsikindla kiiruse iseloomustamiseks
mõeldud hindamismõõdiku tarbeks.
3)Kas see metoodika tuvastab võrke, mis pakuvad
püsikindlat suurt kiirust ka internetikasutuse tipptundidel, ning hindab neid
vastavalt?
Jah. Kuna GAT-maht on päringupõhine (koormusepõhine), panustavad suure YouTube'i
vaatamismahuga ajavahemikud (nt õhtud) GAT-koondmahtu rohkem kui teised ajavahemikud
ning mõjutavad seega lõplikku hinnangut rohkem. Metoodika on olemuslikult
kasutamismahu suhtes normeeritud.
4)Millist tüüpi serveripäringud hinnangute
arvutamisse kaasatakse?
Hinnangute arvutamisse kaasatakse päringud video esitamiseks tänapäevastes
edastusvormingutes (nt DASH, HLS). Pärand-videovorminguid (nt mitteadaptiivne
progressiivne esitus, RTSP) ei kaasata, kuna vanemate voogedastusmehhanismide
mõõtmise usaldusväärsus ei ole piisavalt kõrge. Välistame sellised päringud, sest
meie eesmärk on saavutada ISP-dele arvutatud hinnangute võimalikult suur täpsus.
5)Millised kasutaja mõjutatavad tegurid võivad
video esituskvaliteeti mõjutada?
Individuaalsed tulemused võivad varieeruda olenevalt mitmesugustest teguritest,
näiteks ühendatud kasutajate või seadmete arv, kasutatav riistvara, kasutatav
tarkvara ja tarkvara seadistus, internetiühenduse tüüp (traadita või fikseeritud) ja
kasutajale seatud andmemahupiirangu võimalik ületamine.